Tänavakivide hooldus
Selleks, et rajatud sillutis püsiks võimalikult kaua ilus, puhas ja terve on vaja järgida teatud hooldusreegleid ja kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
- Talvine hooldus. Meie kliimas, kus talved on heitlikud – vaheldub külm ja soe, toimub korduv jäätumine ja sulamine. Need nähtused panevad betoonist sillutuskivi proovile. Vastavalt kehtivatele standarditele valmistatud kivi on nendele mõjutustele vastupidav. Probleemid tekivad aga siis, kui hakata sillutist ebaõigete meetoditega hooldama. Parim viis lume ja jää tõrjumiseks on õigeaegne lume pühkimine ja sahkamine. Kui nende töödega jäädakse hiljaks või tekib jäide, siis tuleks kasutada liivatamist (soovitavalt graniitliivaga – tolmab vähem ja saab korduvkasutada). Vältida tuleks jääsulatusvahendite kasutamist. Miks? Sest erinevad jääsulatussoolad koostöös korduva külmumise-sulamisega tungivad betoonkivi sisse ja hakkavad kivipinda murendama. Jääsulatusvahendeid on erinevad: näiteks soodsam NaCl ehk lauasool või kallimad CaCl2, MgCl2 Arvesta, et osa neist on ka väga kahjulikud betoonkivile ja loodusele. Kui ikkagi on vajadus jääsulatajaid kasutada, siis tuleks eelistada näiteks kaaliumatsetaati (C4H6K2O4), sest see ei ole kahjulik betoonile ega ka loodusele. Betooni säilivuse seisukohast võib kasutada ka kaltsiumkloriidi ja magneesiumkloriidi, aga arvestada tuleb nende kahjuliku mõjuga taimedele. Mõned soolatootjad on oma kasutusjuhendites fikseerinud, et betoonsillutiste hooldamisel on NaCl kasutamine keelatud! Kahjuks kõik teehooldajad seda negatiivset mõju ei tea ja seetõttu on sagedased ka juhtumid, kus ka kõige tugevamad betoonkivid on hakanud peale liigse soolakasutusega talvehooldust lagunema.
SOOVITUS: Lumetõrjet tee ikka labida või sahaga, aga mitte soolaga. Libeduse vastu sõdi liivatamisega. Vähem soolatades säästad ka elukeskkonda ja loodust.
- Suvine hooldus. Perioodiliseks hoolduseks on harjamine. Nii eemaldad tolmu ja lehed. Aastas korra, tavaliselt kevadel peale lume sulamist on vajalik betoonsillutisega autoteede või -parklate survepesuriga puhastamine. Pesuga eemaldatakse talvega kogunenud mustus ja libedusetõrjevahendite jäägid. Pesu võib ise teostada koduse survepesuriga või tellida spetsiaalse masinaga survepesuteenus. Esimese puhul on kindlasti vajalik kaitsta ümbritsevat lenduva porivee eest, teine on oluliselt puhtam pesumeetod (lisaks ka puhastuskemikaalivaba). Kui vuukides on tekkinud sammal, siis masinpuhastus eemaldab ka selle kiiresti. Rohu eemaldamiseks võib kasutada gaasipõletit, mis on oluliselt parem valik, kui loodust saastavate mürkide kasutamine. Pelgalt rohupealsete eemaldamine vuukidest on väga lühiajalise mõjuga ja peagi haljendavad vuugid jälle.
SOOVITUS: Peale survepesu tuleb kindlasti kontrollida, kas kivivuugid on liivaga täidetud ja vajadusel tuleb need võimalikult kiiresti uuesti liivaga täita. See on oluline, et huumus ei satuks vuukidesse (kasvulava rohule) ning lisaks tühjad vuugid põhjustavad kivide nihkumist (eriti oluline autoteede puhul) ja ebatasasuste tekkimist. Vuukide liivatamiseks kasuta puhast ja kuiva peenliiva.
